Annan laenu ilma tagatiseta, eluasemelaen šveitsi kodanikele välismaal

Ärilaen, laen ettevõttele ( firmale), kiirlaenud.

. Mina näiteks olen Tallinnas sündinud ja enamus lapsepõlvest Tallinna kesklinnas elanud. Elu sunnil elan Tallinnas, aga tean, et ühel päeval… Please wait. Ja kui on lapsed, tuleb arvestada lasteaedade-koolide asukohaga jne… Please wait.. Üha rohkem inimesi teeb kaugtööd kodus. Tallinn meeldib mulle oluliliselt rohkem kui Tartu, ka rahaliselt oleks igati mõttekam Tallinnasse korter osta. Mõni ime! Ma olen elanud maal, suures suurlinnas, mille kõrval Tallinn on vaid linnaosa mõõtu, Tallinnas, praegu elan Tartus.

Artikkel ‹ Rubriik - Vikerkaar

. No ülejõe jõekaldal sobiks ehk ka, seal on ka väga huvitavaid maju. Subjektiivne arvamus muidugi. Ühesõnaga, kust veel raekoja kella ja Toome hakke kuuleb. Tallinna ja Tartu vahel valiks viimase, aga mul muidugi poleks valiku eelduseks töökohtade rohkus, töö leiaksin kindlasti mõlemas. Töö- ja vaba aja veetmise võimalusi on jällegi rohkem Tallinnas. Nii et väljasuremist mina Otepääl küll ei kardaks. Ka Tallinna inimesed tahavad kuskil käia ja puhata, mitte kogu aeg linnas istuda. Tänagi käisime lastega Kuutsemäel. Õnneks mees tunneb samamoodi. Otepää on mõnus koht, olen isegi mõelnud sinna kolida. Võib-olla ma pole päris objektiivne, olen maalt pärit, siis läksin Tartusse ülikooli ja hiljem Tallinnasse. St pigem Lasnamäe kui Tammelinn, mis teha. Algselt oli küll plaanis maja ehitada, aga hetkel jääb ikka suvemajaks. St et ma ei tee tallinat msha, aga no oma merejutuga minge õige. Aga reaalsuses tuleb elada seal, kus tööd on. Hinnad on lihtsalt niivõrd kõrgel ja ma arvan, et mingi langus ees ootab. Kui veel käid vahel kuskil Aasias, siis siin tundub ikka lausa päris üle mõistuse uimerdamine olevat. Töö on mul asukohavaba, aga kõik on olemas ja lähedal, pidevalt midagi toimub, aga samas elada on hea rahulik igas mõttes. See sõltub palju erialast, nt tervishoiu ja hariduse valdkonnas on valikut rohkem. Käin Tallinnas mõnikord tööasjus ja sealne “mere hõng” on sageli vähemalt minu jaoks rohkem teoreetiline ja vaevalt tajutav. Ostaks järgmise masu ajal eeldusel, et olla ka siis laenukõlblik. Küsimus on pigem selles, et kui korter üldse osta, siis kas välja üürimiseks või ka enda tarbeks, kasvõi ajutiselt elamiseks. Kuigi Tartu meeldib mulle ka väga. Kõige selle juures olen nõus ka ühe kommenteerijaga, et füüsiline elukoht mängib järjest väiksemat rolli, just töövõimaluste mõttes. Aga linnas, külmal aastaajal, töö- jm argitoimetuste juures ei häiri mere puudumine mind karvavõrdki. Isegi kui on hea töökoht, siis sageli puudub valikuvõimalus, teise samaväärse töö leidmiseks, mis võib omakorda tekitada mandumist, pingeid, hirme ja konflikte töökollektiivis. Ma tean vägagi hästi, milline on “mereõhk”, aga linnakeskkonnas läheb suur osa sellest nii või teisiti kaotsi. Kui oled vähegi mingi tegija, siis tööta naljalt ei jää, olemas on kõrgtasemel tervishoid, kultuur, haridus jne. Kinnisvara Otepääl pole halb trump tagataskus, see peaks ikka müügiks minema. Tallinnas elada merest kilomeetrite kaugusel ei tule kõne allagi, sama ka teistes mereäärsetes linnades. Mulle isiklikult tundub Tallinn ka liiga suur ja närviline. Toimub palju, iga päev midagi põnevat. Olen ka Talnas sündinud, aga kasvanud mujal ja suure osa lapsepõlvest just Tartus vanaema juures veetnud, seega on Tartu minu jaoks äärmiselt nostalgiline koht. Ja kuna minu “maa” on Tartule oluliselt lähemal kui Tallinn, siis valiks praegu pigem Tartu, tundub rohkem mu elu osa olevad. Kuigi olen teisest Eesti otsast mere äärest pärit, siis just Tartu on alati olnud hingelähedane ja sobib minu ja mu elustiiliga. Seega, Tartu on absoluutselt välistatud minu jaoks. Annan laenu ilma tagatiseta, eluasemelaen šveitsi kodanikele välismaal. Teatud piirkondadesse jäävad pigem lumpenilaadesed ja migrandid. Otsin laenu, SMS credit.ee. Samas, kui Tartus elada, siis just seal lapsepõlvemaade kandis – Tiigi põhjapoolses otsas ja Vallikraavis ja jõekaldal ja Toomel. Väikses alevikus on kõik käe-jala juures ja sellist luksust pole juba ammu tundnud. Praegu olen lapse kooliga seotult Tartus aga ei välista, et annan Tartu korteri mõne aja pärast üürile ja kolin kusagile mujale. Ma elan suure osa aastast Hispaanias ja Tallinnasse tulles vaatan alati, et siin on ikka nii rahulik liiklus. Kõik ju sõltub sellest, kas sa oled varem Tallinnas ka elanud või Tartus või lausa mõlemas linnas. Laste seisukohast on ilmselgelt parim variant Otepää. Ei kujuta ette maakodu, suvepuhkust ilma mereta. Kui saaks erialast teha Haapsalust või Pärnust, siis pigem koliks nendesse linnadesse. Lapsi tassid lasteaeda, kui hästi läheb, siis suuremad saavad ise kooli. Kuhu osta valiks oma töö spetsiifika järgi. Täiesti võõras minu jaoks kuigi olen seal palju käinud. Me ise kolisime just veidi aega tagasi Tallinna lähedalt maale väikesesse alevikku. Kinnisvara saab nendes kohtades ka odavalt kätte.

. Ise olen põline tallinlane. Hetkel on selleks kohaks väike küla Tartu lähedal. Kõige rohkem meeldib mulle aga maal. Tallinna lähedus on veel kõige mõttetum koht, sest sealt teise linna otsa tööle saada võib võtta aega tund. See trügimine, tõmblemine, “mina ja maailm” suhtumine ilmselt kaob millalgi aga see võtab veel aega. Kuna meil mehega mõlemi töö asukohale piire ei sea, siis võimegi elada, kus tahame. Lisaks on Tartus see hing, hõng ja kodusus, mida Tallinnal ei ole, aga mis on minu jaoks ometi nii oluline. Aga kuna ma õpin ja kool on siit palju lähemal kui Tallinnast oleks, siis paraku töö asub ikkagi tulevikus Tallinnas ja ka meie peame tõenäoliselt veel Tallinnasse korteri ostma. Mina ei saa aru, millest sina räägid. Emal oli vahepeal Haapsalus korter, seal Uuemõisas või mis see koht on – majad kastellimoodi ja tema köögiaken sisehoovi. Ma muidugi ei tea mis ala inimene sa oled. Kuna vahemaa on piisavalt lühike, siis ei tekiks ilmselt ka vajadust Tartus ööbida. Tallinn on mu sünni- ja lapsepõlvelinn, Tartu jälle iseseisvumise- ja ülikooliaja linn ja mõlemad on armsad ja omad. Need rahvused sellises hulgas muudavad Tallinna elukeskkonna minu jaoks eemaletõukavaks. Kui meelepärast tööd on, saavad inimesed elada põhimõtteliselt igal pool, kui mitte, ollakse sunnitud kolima. Aga töö on just nimelt see, mis Tallinnas kinni hoiab. Aga jah, kesklinn on kindel soov. Otepää ilusa maastikuga jääb ka edaspidi ilusaks ja spordikeskusesks. Ja olen nõus, et hetkel on kinnisvara hinnad liiga kõrged. Kohutav liiklus, trügimine, müra, rahamaitseline linnaplaneerimine. Maale jääb meil suvemaja ja mina leian, et see on kõige parem variant. Ja endiselt mitte Tartusse. Aga talvel kuskil pimedas kolkas elada ei tahaks ja iga päev aastaringi Tallinnasse tööle sõita ka ei taha. Huvi pärast küsin ka teiste arvamust ning ootan asjalikke vastuseid, mitte nähvamist või õelutsemist. Tavaline Lōuna Eesti külakene. Ooot, suvel väitsid, et sa ei ole kaks aastat toast väljunud. Otepäält Tartusse käies on tõesti väiksem aja- ja rahakulu ja see oleks Tartu puhul üks suurematest plussidest. Nagu üks eelvastaja juba ütles, siis ongi jube mõnus elukeskkond ja hing on rahul. Tallinna elu on kunagi proovitud ja tagasi ei ihka. Tartust ma ei arva üldse mitte midagi. Räpane, saastunud, mullitab, kogu aeg hall. Tallinn jälle omakorda häirib oma närvilise liiklusega, tigedate inimestega. Samas kui vaja maatükki müüa, siis selleks oleks küll praegu parem aeg.

Puurkaev selle hind ja millisel kaevul pabereid vaja pole.

. Mul ei teki küsimustki, kas Tartu või Tallinn.

Liiklusel pole siin midagi viga. Ühe korteri renoveeriminegi sai Tartus tehtud ilma et ma kordagi Eestis oleksin käinud. Loomulikult läheks tagasi oma juurte juurde ja ostaks võimalikult odava remontivajava korteri stalini-aegsesse või eesti-aegsesse majja ja korteril võiks olla rõdu ning oma väike aed ja koht kuskil sisekvartalis. Kui vahemaad arvestada, siis Tallinnas oleks töökoha puhul suurem vajadus elamise ja ööbimise järele. Aga hea, et seal vähemasti korralik jõgigi on, ilma selleta “tuu põleks tuu”. Kui juba merelinnas elada, siis peab meri olema aknast näha ja ligemal kui km. Ma elaks hea meelega praegu ka nt Otepääl, Valgas või Antslas. Nt liikluskultuur on Tallinnas väga lapsekingades. Teiste isiklikud eelistused ja vajadused vaevalt teemaalgatajale korda lähevad, aga mina elasin nt terve lapsepõlve sisuliselt otse mere kaldal, meri meeldib mulle väga. Rikkad on alati omaette linnaosades elanud ja vaesed tolmu ja lärmi sees. Ostu ees olles ei olnud valikutki, kas Tallinn või Tartu. Minu jaoks tähendab meri midagi muud kui teadmine, et see siin kuskil mõne km kaugusel on. Ja õigus on nendel, kes ütlevad et kui vahepeal on vaja välja üürida, siis Tartusse on Otepäält kõvasti hõlpsam käia, et kinnisvara hallata. Kohatu on kliljatada Tallinnast rääkides “kas sa mõnes teises suurlinnas…”. Naudin praegu seda linna 🙂 Please wait. Kogu aeg on keegi kuskil jalus. Seal põld mingit merd, ainult mudahaisu ajas tagant lahest üles – mis sest siis kasu oli! Aga muidu koliks ma Narva-Jõesuhu ja ikka merele ligemale, või siis kuskile sinna Nyah’i külje alla – aga ikka akendega mere poole ja Suur Sinine sisse paistmas. Ma ei koliks kunagi kuskile, kus pole merd. Kontoris istumine on eilne päev. Aga see oleneb muidugi ka töö spetsiifikast

Märkused