Laen firmale, väike ala ad laenu raha üksikisikute vahel

Samuti kinnitab ka kaebaja arvete tasumisega hilinemist. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled, aga kui mõni osapool ei taha väljaandega suhelda, ei saa ajakirjanik tema positsiooni ka ära kuulata. Samuti pole kaebaja väitel küsitud temalt kui teiselt poolelt selgitusi. Selle asemel olid ajakirjaniku kommentaarid paigutatud Helir-Valdor Seederi artikli teksti sisse. Samuti avaldas leht kaebaja kohta valeinfot, leiab kaebaja. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis nimetatud noorteliikumise nime, mistõttu ei saa öelda, et tegemist on just Henri Reederi juhitava MTÜga. Artikli eesmärk polnud Mait Metsamaa ülistamine ning kirjutise headust või sobimatust ei saa hinnata ilmumispäeva järgi. Kuid artikli viimases lõigus tuuakse mehe taustast kirjutamisega ootamatult sisse konflikti sisaldav teema, kus Ardi Mandre kommentaari pole. Pressinõukogu leiab ka, et leht ei ole rikkunud artikli pealkirjas süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna kaebaja isik ei ole artiklis tuvastatav. Pressinõukogu hinnangul võib ajakirjandus nimetada talu „hirmu kantsiks“, sest seal leidsid aset vägivallatsemised. Pressinõukogul ei ole alust kahelda artiklis avaldatud faktides, lisaks on kaebajale antud sõna süüdistuste kommenteerimiseks. Lehe kinnitusel ütles hinna välja tennisekeskuse juht.

Kuidas käib ettevõtte alt investeerimine? - Kristi investeerib

. Kuigi artiklis oli ebatäpsus, tunnistas leht viga, avaldas kiiresti paranduse ja vabandas kaebaja ees. Samas soovitab Pressinõukogu toimetustel kaaluda selliste fotode avaldamist, sest majas elavad ka kannatanud. Pressinõukogu leiab, et mittetulundusühingus toimuv peab olema avalikkuse veelgi suurema avalikkuse tähelepanu all kui riigisektor või erasektor ning koguduse liikmetel on vaja teada, mis kirikus toimub ning kes on konflikti osapooled. Pressinõukogu leiab, et pealkiri jätab mulje nagu oleks bussifirma naise maha jätnud, kuigi naine jäi bussist maha seepärast, et tal puudus pilet ja kõik kohad olid välja müüdud. Artiklis saab sõna Põhja-Tallinna linnaosavalitsus kui institutsioon, kuid seda ei saa lugeda antud juhul piisavaks, kuna linnaosavalitsuse teised töötajad ei saanud anda selgitusi Karin Tammemägi kohta esitatud personaalsete süüdistuste osas. Samuti ei ole valeväide see, et kaebaja läks kohtusse vallavalitsuse vastu. Kaebaja leiab, et artiklis on faktidele mittevastavaid väiteid. Kaebaja leiab, et lugu sisaldab tema kohta valet ja laimu. Kaebaja ei ole rahul lehes avaldatud fotoga. Lahendita: Kultuur ja Elu ei soovinud kaebuse menetlemist Pressinõukogus. Lisaks on kaebaja saanud sõna paberlehes avaldatud loos. Samuti ei ole kaebaja rahul Tartus toimunud meeleavalduse kajastamise viisiga.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Pressinõukogu ülesanne on hinnata laekunud kaebusi, lähtuvalt ajakirjanduseetika koodeksist ja heast ajakirjandustavast. Pressinõukogu ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid poolte vaidluses lepinguliste suhete üle monumendi tellija ja teostajate vahel. Pressinõukogu käsitleb Triin Tulevit avaliku elu tegelasena, sest ta on osalenud teleseriaalis ja on korduvalt eksponeerinud enda isikut avalikkuses. Lisaks sisaldab artikkel valeväiteid ja delikaatseid teemasid. Pressinõukogu hinnangul pehmendas saatejuht külalise poolt väljaöeldut. Ülejäänud kaebaja poolt esiletõstetud punktides pole Sakala Pressinõukogu hinnangul eksinud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lehel alust uudisloo hoiakuliseks pealkirjaks „Võru vald laskis sisse vehkida suvilaomanike maa“ ning artiklis erinevateks korduvateks kindlasõnalisteks väideteks. Erandid on lubatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali pole võimalik teisiti hankida. Kuna toimetus kinnitas, et alaealiste sisukohti ei kasutatud, siis ei näe Pressinõukogu ka siin ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist Vjatšeslav Leedo sõnadega, mis ei kujutanud endast sellist süüdistust, mis oleks nõudnud OÜ Saaremaa Raadio kommentaari või vastulauset. Väikelaen 19 aastasele, kiirlaen sander mikotalo. Samuti pole artiklitega antud ausat ja mitmekülgset pilti toimunust. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud artiklis andma sõna Jevgeni Ossinovskile. Samuti ei tooda saates välja ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja osalust Kadri Luide surmas. Lahendatud: Pooled leppisid lahenduse kokku. Pressinõukogu hinnangul on tegemist arvamusartikliga, mis eksitab lugejaid seetõttu, et on avaldatud uudiste sektsioonis, nagu kinnitab ka Delfi ise. Laen firmale, väike ala ad laenu raha üksikisikute vahel. Pressinõukogu leiab, et Merike Ausi kohta ei ole avaldatud eksitavat infot, talle on pakutud sõna ning tema foto ja nime avaldamine on põhjendatud, sest ta osales käsitletud korteritehingus ja mõnda aega ka Helve Sikku hooldamises. Pressinõukogu hinnangul tuleks abitus seisundis olevaid inimesi käsitleda meedias hoolivamalt ning nende näitamine ei ole Pressinõukogu hinnangul üldjuhul õigustatud. Pressinõukogu ei saa hinnata saates esinenud osapoolte väidete tõesust, ent saatejuht on võimaldanud mõlemal poolel oma seisukohad esitada. Kaebaja leiab, et mitmed inimesed on artikli põhjal tuvastatavad. Pressinõukogu arvates ei esitle Delfi artiklit kui teaduslikku analüüsi, vaid kokkuvõtet Stolitsa lugudest, mis räägivad Mihhail Kõlvartist ja sõjaveteranidest. oktoobri artikkel räägib ühest teisest kinnistust, kus elavad kodutud kassid ning lehe juhtkirjad on üldistavad ja neis Kaljo Vinni mainitud ei ole. Pressinõukogu hinnangul on saates antud sõna mõlemale konfliktipoolele ja lisaks on võetud ka Tallinna linna esindaja seisukoht, kes kinnitas garaažide jõuga ülevõtmist ja probleeme. Järva Teataja oleks pidanud Kaido Krassile konkreetselt ütlema, et tema lugu saadetud kujul ei ilmu. Kaebaja ei ole rahul, et infot koguti salaja ja tema selgitusi ei kuulatud. vastu, mis näeb ette, et kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda samas kommentaari võimalust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud vastulause võimalust. Pressinõukogu hinnangul on saatelõigus antud sõna mõlemale osapoolele ja kuna kaebaja korduvalt kommentaaridest keeldus, siis ei leidsid kaebaja seisukohad ka vähemal määral kajastamist. septembri saates „Kodutunne“ ei ole eksitud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Lisaks käsitleb Viive Aasma lugu süsteemi ja selle kitsaskohti, ajakirjaniku lugu keskendub peaasjalikult kaebaja ja tema seisukohtade isiklikule ründamisele. Artikkel sisaldab kaebaja hinnangul faktivigu ning tekitab firmale kahju. Samuti ei ole kaebaja rahul, et valla sotsiaaltööspetsialist sisuliselt sõna ei saanud. Pressinõukogu leiab, et kuna juhtunut on kinnitanud kaitsevägi, ei ole selles põhjust kahelda. Laenud maksehäiretega, 60 eurot laenu. Pressinõukogu hinnangul sai Tiiu Kupp anda oma kommentaarid esitatud süüdistuste kohta. Kaebaja ei ole rahul, et eksitavat infot ei parandatud. Pressinõukogu meelest on avaldatu puhul tegemist satiirilises võtmes esitatud hinnangute kogumiga või edetabeliga ning maitseküsimusega. Samuti leiab kaebaja, et lugu oli tasakaalustamata. Pressinõukogu kasutada olevast materjalist ei nähtu, et artiklis oleks esitatud valeandmeid. Kaebaja leiab, et tema kohta avaldatakse laimu ja valeinfot. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temaga ei räägitud ning leht ei kontrollinud faktide tõesust. Pressinõukogu hinnangul on artiklis avaldatud osapoolte seisukohad. Pressinõukogu hinnangul ei jäta artikkel ka muljet, nagu oleks kaebaja sooritanud uue kuriteo. Samuti ei ole kaebaja rahul, et nende kommentaar avaldati hiljem eraldi uudisena ning originaaluudist ei muudetud. Samuti ei olnud tegemist ajakriitilise looga, et see ilma kaebaja kommentaarita avaldada. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel erinevate osapoolte kommentaare, ka kaebaja on saanud sõna. Mari Martin leiab, et artikkel sisaldab faktivigu. Pressinõukogu leiab, et Eesti Energia oleks võinud võtta vastu Äripäeva pakkumise oma seisukohtade avaldamiseks. Pressinõukogu hinnangul ei ole väljaandel põhjust videot eemaldada, sest tegemist on turvakaamera salvestusega ja tegelikkuses toimunud. Kuna uudises esitati CV Keskuse suhtes tõsiseid süüdistusi, oleks pidanud andma sõna ka CV Keskuse esindajale. Samuti on lehe impressumis autoreid hoiatatud, et nende kaastöid võidakse toimetada. Pressinõukogu hinnangul oleks toimetus võinud ajakirjaniku kommentaari panna Helir-Valdor Seederi artikli kõrvale. Kaebaja ei pea õigeks nimede avalikustamist ja leiab, et foto, loo pealkiri ja alapealkirjad on eksitavad. Kaebaja protesti pildistamise vastu ei pea Pressinõukogu põhjendatuks. Kaebaja leiab, et artikiga on Kaia Kanepile tekitatud põhjendamata kannatusi. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on segamini faktid ja hinnangud. piiresse, mis näeb ette, et ohvreid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Samuti on artiklis segamini faktid ja oletused. Artikli enda sisust tuleb välja, et oma tööga ei saanud tegelikkuses hakkama mitu valda. Samuti ei ole ta rahul, et ei saanud kõiki kliendi väiteid kommenteerida. Samuti pole kaebaja kohta esitatud personaalset kuriteosüüdistust. Samuti jääb arusaamatuks, miks artikkel ilmus, sest selles ei ole viidet värskele kohtuotsusele. Kaebaja leiab, et artiklid sisaldavad ebatäpseid ja eksitavaid väiteid. Pressinõukogu hinnangul oli teema avalikkuse seisukohast oluline ja kõik osapooled said sõna. Kaebaja leiab, et artiklis on mitmeid solvavaid ja valeväiteid. Pressinõukogu hinnangul on Äripäev kui päevaleht vastulause avaldamisega põhjendamatult kaua venitanud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lehel alust avaldada pilte, mis otseselt seovad kaebaja toimunud kuriteoga. Samuti on tõendatud kaebaja soov panna kassiomanik avalikku häbiposti. Postimees on artiklites läbivalt nimetanud Tiina Naaritsat valetajaks, udutajaks ja libapsühholoogiks, samas ei ole sellised väited faktidega kaetud. Samas peab Pressinõukogu saate teemat oluliseks ja leiab, et see vajas kajastamist. Fotol olnud autonumber küll avalikkust ei huvitanud, kuid tänu fotodele sai eeldatav autoostja infot, mida ilmselt sooviti varjata. Samuti ei ole kaebaja rahul, et allikate usaldusväärsust ei kontrollitud. Kaebaja ei ole rahul, et pangale piisavas mahus sõna ei antud ning et artiklis on avalikustatud pangatöötaja nimi. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema esindaja selgitused saatelõigust välja jäid. Pressinõukogu pädevuses ei ole anda hinnangut Eesti Ajakirjanike Liidu ja Eesti Ajalehtede Liidu suhetele, nagu kaebaja soovis. Samuti sisaldab artikkel valeväiteid ja kaebaja ei saanud sõna. Lisaks kahjustab kirjutis kaebaja mainet. Kuna artiklis esitati CV Keskuse suhtes tõsiseid süüdistusi, oleks Õhtuleht pidanud andma sõna ka CV Keskuse esindajale. Pressinõukogu hinnangul põhineb refereeritud artikkel kriminaaluurimisel ja artikliga ei ole kaebaja eraellu tungitud. Kuigi artikkel sisaldas EAÜ kirja Bel-Etagele, ei küsinud ajakirjanik EAÜ esindajalt teatri CD kohta midagi. Samuti andis Koit vastulauseks teisele poolele võimaluse, mida pole seni kasutatud. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud sõna võrdselt teise osapoolega. Kaebajaga on küll räägitud, kuid ajalehte tema seisukoht ei jõudnud. Samuti polnud kaebaja rahul, et vastutavad linnajuhid sõna ei saanud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lastekaitseametniku nime avaldamine põhjendatud. Pressinõukogu leiab, et kuna linnapea saab artiklis sõna, siis oleks leht pidanud sõna andma ka kaebajale.

Kaebaja hinnangul on tsitaadid pahatahtlikult kontekstist välja rebitud, kusjuures tema kommentaari avaldatule ei küsitud. Pressinõukogule ei ole esitatud konkreetseid andmeid väidetavate ebaõigete faktide kohta kaebealuses artiklis. Antud juhul on väljaanne teinud kohtuotsusest kokkuvõtte tegemisel ja refereerimisel faktivea ning allikat subjektiivselt ja pealiskaudselt parafraseerinud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud õiendit. Kokkulepe: Pooled leppisid kokku ja leht avaldas vabanduse. Kaebaja leiab, et kirjas esitatud faktid on kontrollimata ja pole seepärast usaldusväärsed. Pressinõukogu arvates näitab kaebaja poolt esitatud Aleksander Pulveri kriitika juhendi küsimustiku kohta, et terve juhendmaterjali kasutamine on küsitav, sest see on Aleksander Pulveri hinnangul ebaprofessionaalne. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht enne artikli avaldamist nende poole ei pöördunud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud avalikkuse seisukohast antud juhul oluline teada saada koolipsühholoogi nime. Pressinõukogu hinnangul on intervjuust näha, et Toomas Tamm nõustus intervjuud andma ja sai võimaluse kõiki süüdistusi kommenteerida. Pressinõukogu leiab, et artiklis oleks pidanud olema täpselt kirjas, kes lapsevanematelt raha küsib ning kas tegu on ikka nõudmisega. Kaebaja hinnangul on artikkel ülikooli suhtes eksitav. Pressinõukogu arvates e saa pidada piisavaks enam kui kümne aasta tagusele artiklile viitamist. Pressinõukogu hinnangul on Anti Paapi süüdistatud oma töö tegemata jätmises, millega on politseiniku usaldusväärsus seatud küsimärgi alla ja mis on omakorda nii tõsine süüdistus, et vajanuks kaebaja kommentaari. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli juures avaldatud fotod provotseerivad. Kaebaja ei ole rahul, et tema esitatud parandusi ei arvestatud. Kuna tegemist ei ole suure ega ka konkreetset isikut personaalselt puudutava veaga, siis ei ole head ajakirjandustava rikutud. Samuti leiab kaebaja, et uudis ei põhine faktilisel infol, selle pealkiri on eksitav ja pildivalik süüdimõistev. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri kooskõlas loo sisuga. Samuti ei ole ilmunud vastulauset ega parandust. Ka avaldas leht kaebaja vastulause muutmata kujul. Samuti ei antud kaebajale võimalust seisukoha ütlemiseks. Samuti on eiratud tema süütuse presumptsiooni ja kahjustatud kaebaja au ja väärikust. SMS laenu refinantseerimine, ehital liising. Samuti peab kaebaja artikli juures olevat fotot koos pildiallkirjaga eksitavaks. Pressinõukogu hinnangul saab allikaid näidata ka üldiselt – politsei, prokuratuur jt. Samuti pole leht kontrollinud info tõesust ja allikate usaldusväärsust ning ei pakkunud kaebajale võimalust kommentaariks

Märkused