Rõngad — laenud maksehäiretega

Gootlased ei hoidnud kokku, üksmeel puudus, keegi ei saanud rahwaid enam sõna kuulma. Ei ole tarwis kõigist keeltest kõnelema hakata. Nad on ainult meie rahwa piirist wälja, õigem piiri taha asuma juhtunud ja seal teistsugustes oludes kui meie wanal ajal elanud. See jumal on tawaliselt wahast tehtud ja teda peetakse aidas warjulises kohas, et kellegi wõõra silm teda ei näeks. Alles hiljemine sündis koldest ahi. Mehed ja naesterahwad käiwad alati metsloomi püüdmas laialdastes laanedes ja nende ligidal mägedel, mis seal palju leidub. Põllupind on nii wilets, et see wilja ei taha kanda. Rikkamateks selle wasta wõime liiwlasi eimemuistsete juttude poolest pidada. Kõrbeks kippus tuul kogu liiwlaste maad muutma. Ungari keeleteadlane Budenz nimetab meie keele suguseltsi ainult Ugri keele suguseltsiks. Karja kaswatati ju hoolega, sest kala- püüdmine ja jahilkäimine ei jõudnud enam suuremat rah- wahulka toita. Siia tulewad noored, siia wanad. - Selgemat tunnistust muististest gootlastest annawad kohanimed. Eestlane näituseks on ajajooksul haka- nud õ-d pruukima, Wiru randlasel näitas see liig raske olewat, ta jäi o sõbraks, hiidlane jälle lahkus küll o-st, aga õ oli talle liig raske wälja rääkida, ta hakkas Õ ase- mel ö-d pruukima. Mõlemaid keeli nimetatakse tihti üheskoos Türgi-Tatari keelteks. Hiljemine hakkasiwad norralasedki kurelasi taga kiu- samas käima. Hurt: „Setukesed on kõige waimu ja südame jõuuga isade mälestuste, wanade laulude ja ennemuistsete juttude Mlge kinni hakanud ja elawad ja liiguwad neis. Wõõ- rastes paikades unustasiwad nad mõnda, mis nad kodu näinud ja mis wõõrsil puudus. Ilmaaegu on õieti eestlase iseloomust kõneleda ; seda tunneb igaüks isegi. Karjalased asusiwad kaugemal põhja pool ja kirdes. Llnnarahwas lubas enne taanlastelt rööwitud kulla ja hõbeda rootslastele anda ja peale selle weel maksu maksta. Igapidi ammu ju on nad maailmast häwi- nud ; Kuramaa ja Kura lahe kuulutab maailmale weel iga päew endise südika rahwa mälestust. Majaseinad oliwad paksudest palkidest, ühel pool aga laudadest. Peremehe poeg aga soowis, et wangid teise päewani elama jäetakse. Tahetakse selge- mat wahet teha, siis alles loetakse Ühis-Soome keeled üksikult üles. Procopius kirju- tab : ,, Põhjamaa metsrahwast elab üksainus sugu, nimelt skrithifinnid, metsloomade wiisi. " Kõwa pähkli annab Jar- danes nende rahwaste nimedega õpetlastele hammustada. Umbhäälikute b, d, g kui ka kahe kõrwuti seiswa umbhääliku wälja- rääkimine walmistab eestlasele raskust, nimelt aga kui esimene umbhäälik s on. Karja kaswata- mine ei tõuse liiwlaste seas kuigi kõrgele järjele. Hoobeldes juhtub kergelt wale teeradadele. Saaremaale jõudes nägi üks jagu rahwast saart seal kitsaks jääwat ; nad sõitsiwad Saare- maalt üle mere Soome, päris Soomemaale. Kehwust on liiwlaste maapind ju wanal ajal awaldanud, weel kehwe- maks ja lahjemaks on aga tuiskaw liiw teda teinud. Professor Ahlqvist jagab Soome-Ugri keelte suguseltsi kahte jakku. Kõiki neid pidi alles Gooti keel andma. On ka ajahammas wäHmised märgid ammu ära närinud, liiw- laste meeles elab surnute mälestus edasi. Gootlastelt woolab wägew hariduse wool meie lähematesse sugurahwastesse. Waatame kaugemas riigis ümber, siis näeme, et rahwalugemise üleüldised aruanded seal enam kuigi palju eestlasi ei tunne. Alles hiljemal ajal, kui Eestimaad kindlate rajadega hakati määrama, lõppes üleüldine idamaa rahwaste nime- tamine ; iga rahwast hakati ta oma nimega nimetama. Usu- kuulutajatest lahutab neid suur wahe. - Siniste mägede otsas Enne kuhja loomist. Norralased lõhkusiwad selle seina ja pääsiwad teise tuppa. Tundku meie rahwas ka ennemuistseid jutte rohkeste, langeb kaugelt suurem jagu neist juttudest wõõrastelt rah- wastelt laenatud juttude kilda. Sedasama teed on meie esiwanemadki käinud. Seda ida rahwast wõib üks kõik missuguseks rahwaks arwata. Wenestamine sammub kiire sammuga edasi. Wõib olla, et wiimsed gootlased alles ajajooksul wälja rändasiwad, wõib aga ka olla, et nad eestlastega kokku sulasiwad. Saksamaalt saadi pare- mat ja odawamat, kui oma kodukohast. elumajad puudusiwad neiL Nii*sugusel korral ei teinud edasiuitmine suuremat waewa, pealegi et rahwal midagi iseäralikku warandust polnud. Paremaks arusaamiseks peame sugukeelte sündimist tähele panema. Hiljemine nägiwad nad küll, et nad endid lootuses petnud, aga siis oli see juba hilja. Läti keele rääkijad hak- kawad endid lätlasteks pidama. Karjamaad kadusiwad, niidud närtsisiwad, wäljad wähenesiwad tuiskawa liiwa käes. Tulega ja mõõgaga tungisiwad hunlased edasi. Aga Tacitusest peale ei kahkle wanemad raamatud enam, et esimeste aastasadade kirjanikkude aestid eestlased oleks. Aga niisugune elu meeldib neile enam kui põldu harida, hooneid ehitada ja kauple- mas käia." Peale selle kõneleb Tacitus weel a e s t i d e s t , aga Tacituse aestid ei tähenda eestlasi, waid mõnda rahwast Läti-Leedu tõuust. Küll ei seisnud liiwlased sõjakunsti tundmises kaugeltki nii kaugel, kui sakslaaem. päewase purjutamise järele ühe suure jõe suhu. Rohu juured kadusiwad, liiw jäi järele. Mõisalt warastada ja saksa petta arwati wanaste sagedaste üsna korras olewat. KooHsid on esiteks wähe ja peale selle ei sunnita koolis käima. Wõimalikud on mõlemad nimed : Idumaa ja Idamaa. Gooti ega muistse Skandinawia laenusõnad ei ulata oma ea poolest ammugi nii kaugele muistsesse aega, kui Läti- Leedu laenud. Rootsi ajal aga taheti metsast kasu saada : metsa hakati maha raiuma, puudest tõrwa ja süsi walmistama. Metsast kanti risu ja raagu kokku ja tehti neist liiwale tõkkeks aiad ette. Selles jutustab norralane Other oma põhjamaa teekäiku. Koduses külas wiibib mõni liiwlane ainult lapse- põlwe aastad, muu eluea saadab ta merel mööda. Urali pool asudes wal- mistasiwad sepad ainult wasest asju, meie maale jõudes tundsiwad sepad aga juba rauda. Nad peawad neid kõige kena- mateks ega taha neist miilgi kombel lahkuda. Nad naljatawad tihti, et nad wenes sündinud olla. Põllutöö pidi appi tulema ja rahwale toidust juure muretsema, jah peaülespidamise hallikaks saama. Teiste maakondade eestlasi, kus neid wähem, kui tuhat, ei ole rahwalugemise üleüldistes aruannetes üles tähendatud. Mõned arwawad, et liiwlased wärsked sisserändajad hoopis wõõral maal olnud ja et nad sellepärast seda hõlpsamine ära häwinenud. Muist liiwlaste püüetawatest kaladest saagu nimetatud tursad, wimmad, silgud ja iseäralik silgutõug ,,prelkised". Läänemere ääre rändamise ajal põletati surnukehad ära ja maeti siis luud ja tuhk kiwidega ümberpiiratud hauda. Wististe oli lätlasi arwu poolest palju rohkem kui liiwlasi. Kus ristiusk südame usuks saanud, kannab ta wagaduse wilja, kus aga pealiskaudselt wasta wõetud, seal ollakse walmis teda läätseleeme eest ära andma ja usku nagu kuube wahetama. Rõngad - laenud maksehäiretega. Kui ka kurelased ja saarlased muiste kangest mere- rööwli ametit pidasiwad ja neid kardeti, kõneleb Taani ajalookirjutaja Saxo ommeti, et Taani kuningad ammust ajast eestlased, liiwlased ja kurelased oma walitsuse alla heitnud. Metshobused kiskusiwad Swanhilda lõhki. Enne nimetasime, et üks rahwas teisega kokku puutudes teiselt uusi asju näeb, uusi kombeid õpib ja ühtlasi ka enesele uusi sõnu laenab. Terwel liiwlaste maal ja lätlastegi seas on Antsi mõisa maal kaswaw püha lõhmus kuulus.

60pluss nr 8/2013 by AS Eesti Meedia - Issuu

. Müügiteel korjawad nad räbalaid, ja müüwad neid koju sõites ena- maste Räpina paberiwabrikusse. Thomsen loeb hulga sõnu üles, mis meie esi- wanemad gootlastelt laenanud. Tihti langewad b, d, g-ga algawad sõnad neis keeltes küll laenusõnade kilda, aga igapidi räägiwad meie lähemad sugulased neid umbhäälikuid õieti wälja, s. Pärast poole hakati ommeti surnuid ilma põletamata hauda matma. Wiide suuremasse maakonda jäeti liiw- laste maa. Sedasama püüawad Rootsi raamatud oma kuninga- testki kõnelda. Osa neid hämelasi nähakse Laadoga ja Soome lahe lõuna- poole paigale jäänud olewat. Kors tähendab kurelasi, kes Kuramaal elasiwad ja nüüd niisama ammu kadunud on nagu Merja ja Muroma rahwas. Wõib olla, et Tacituse kirjeldus ainult laplaste kohta käib, wõib olla, et see aga tõeste ühis-soomlasigi, siis meie esiwanemaid kujutab. Ei ime siis, et nende seas weel palju paganuse kombeid leida, selle peale waatamata, et setukesed aastasajad ju ristirahwa nime kannawad. Metsas käi- mine on meestel ja naestel ühine. Meie täht- samaid wiljaseltsa tarwitati wist ju enam ehk wähem, wist ka erneid ja naerid. Mida rohkem aega mööda läheb, seda rohkem keel ennast wõõrsil moondab. Niisuguse heitlemise mõjul kaotab keel aja jooksul ikka enam oma algupäralist kuju. Koskise järele elasiwad Wolga jõest ida ja lõuna pool karjalased, hämelased, eestlased ja liiwlased. Ühes wanas käsikirjas seista Narowa asemel Neroma ja Neroma kõrwal seletus Shemoit. Kurelased* Liiwlastest kõneldes ei wõi meie kurelastest waikida, kui ka neid enam elusate seas ei leia. Ojamaal jälle jutustab wana jutt, et korra näljaajal osa selle saare elanikka Eestimaa Dagaithi saarele wälja rännanud. Kui nüüd seda meele tuletame, kui palju eestlasi endid mõne wõõra keele rääkijateks tunnistanud, siis jõuame otsusele, et eestlaste arw sell ajal juba mitu tuhat hinge suurem pidi olema, kui rahwalugemine seda tunneb. Aga nagu iga wõrdlus lonkab, nii lonkab seegi wõrdlus. Murrete uurimise waral on siis otsusele jõutud, et meie saarte rootslased Rootsi hommikupoolsist maakondadest pärit on. Eesti raamatud puuduwad rahwal. Isegi naesterahwast nimetatakse „m.aameheks" ! Meesterahwad ütlewad rääkides üksteisele tihti „weli". Ja ommeti on see lugu ütlemata tähtis Liiwi keele ajaloo arusaamiseks." Rahwalaulude poolest walitseb kehwus, wähemalt Liiwi keelsete laulude poolest.

Insurance – Page 6 – Investo Guru

. Otsid 500-eurost laenu? Leiad parima valiku siit!. Nüüd oliwad gootlaste riigi päewad loetud. Jannsen hakkas teiste rahwaste eesmärgi järele Maarahwast eest- lasteks, Eesti rahwaks hüüdma. Aga sügawamalt ei tunne nad ommeti oma usku. Nad tungisiwad Hermanariki kallale ja haawa- siwad teda raskeste mõõgaga. Aegsaste wõtsiwad nad Wene würstide walitsuse all elades Wene usu wasta ja on selle usu tunnistajateks jäänud. Maja süttis põlema ja esimesest majast ka teised majad. Ma pean tunnistama, et saarte rootslaste kohta ses tükis hämarus walitseb. Muistseid riiete moodisid armastawad siin naesterahwad kõige enam. Ilma lauludeta, ütles korra üks Setu ema, ei tohi meil tüdruk sugugi wälja minna. Läänepoolistega rohkem haritud rahwastega läbi käies wõisiwad eestlased ja soomlased enestelegi rohkem haridust nõutada. Neid taanlasi oliwad kurelased möödaläinud aastal wangi wõtnud. Wõõrast keelest laenatud b, d, g-ga algawates sõnades muudawad eestlased ja soomlased wälja rääkides need sõnad ikka p, t, k-ga algawateks sõnadeks. Selle peale tuli kord eestlaste ja pärissoomlaste kätte.

Jung on sarnaseid nimesid suure hulga üles lugenud. Paremate kohtade peale oli- wad gootlased enestele eluasemed walmistanud.

Motoreisid

. Pane tähele Tallinna murret ja Pihkwa eestlaste murret ja kohe näed, kui suur wahe nende wahel. Sõna algusel puuduwad siis Eesti ja Soome keeles b, d, g. See algab hiljemalt kui Gooti mõju ega jaksa enesele ammugi nii suurt wõimupiiri omandada, kui Läti - Leedu ehk Germania keeled. Ei wõi uskuda, et meie sepad raha oleksiwad wal- mistanud. Sõnade muutmine, ülepea kujunemine annab keelele iseäraliku loomu ; see lahutab keele teistest keeltest ja ühendab teda teistega. Teises kohas jälle ütleb Läti Hindrek: „Enne usu wastuwõtmist oliwad lätlased arad ja põlatud ja kan- natasiwad palju häda Hiwlaste ja eestlaste poolt." Need tähendused lubawad meid ühtlasi arwata, et lätlased enne hiwlasi juba maal elanud. Kas need alles sõjariistadega pealetungimise järele esiwanemate eest siit lääne poole taga- nesiwad wõi jätsiwad nad ilma wastu hakkamata endised eluasemed sissetungijatele, selle kohta puuduwad meil teated. Ülepea näitab keeleuurimine, et Eesti, Soome ja Norrlandi Rootsi murded ühte murde- konda kuuluwad. Wanemal ajal peeti kirikutes wahel „ Maakeeli" jumalateenistust, aga wiimastel aastakümnetel jäi see järele. Eestlast nimetatakse tawaliselt kurwameelseks. Jälle mõni oks kaswab küll weel, aga tüwi ligi- damalt langewad okkad ta küljest ära. Lestakalad siginewad liiwlaste ranna liiwasel mere põhja pärast rohkeste. Siia arwatakse esmalt endine Gooti keel ja muistne Skandinawia keel, nüüdsetest keel- test aga Saksa, Hollandi, Inglise keel jne. Kind- late rajadega määratud Eestimaast saiwad ta asunikud eest- laste nime. Hiljemal ajal astus mererööwimise asemele kange konderbandi wedamine. Siiski peame ütlema, et sugukeeli, wähe- malt lähemaid sugukeeli, muist keeltest kõige hõlpsam on ära õppida. Kuna Läti- Leedu laenusõnad enam algupärasel järjel seiswat elu kujutawad, tunnistawad Gooti laenusõnad ju edenemist hariduse teel. Räpina ja Wastseliina kihelkonna naab- ruses elawaid eestlasi hüüab rahwasuu setukesteks. Kaheksa päewa piirasiwad nad linna ümber ega saanud wõitu. Kurelaste kuulsus on hauda langenud, niisama nagu armuta aeg kurelasi endid kalmuküngastesse wiinud. Uue keelega ühes sünnib uus rahwaski. Et eestlaste eluasemed Liiwimaalegi ulatasiwad, käis nimi Liiwimaal elawagi meie rahwa kohta. Need laenud tunnistawad, et meie suguselts Läti - Leedu rahwaga korra külg külje wasta asunud, wõib olla ehk koguni läbisegamini. Lätlastega külg külge wasta elades saiwad liiwlased ikka enam Läti mõju tunda. Gooti keele sõnade laenamist tuleb hilisema aja peale arwata. Adra „isa" hakkas juba ametisse, kaugel weel meieaegse adra täielikumast kujust. Muude lähemate sugurahwaste seas olen kas lühema, kas pikema aja wiibinud ja seal ennast nende eluga ja •oluga tutwustanud. Kõige enam walmistasiwad nad sõja- ja tööriistu. Ülepea pidasiwad liiwlased weeäärseid maakohte oma käes

Märkused