Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel

Saates esitati Sõmeru vallavanema kohta tõsiseid süüdistusi, mis vajanuks tema kommentaari. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema nimi kirjutati valesti. Kaebaja ei ole rahul, et saates näidatakse eravestlust temalt luba küsimata. EALLi mittekuuluva lehena on Gorodil selleks õigus. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklit veebi täismahus üles ei pandud nagu tema väitel lubati. Samuti ei ole kaebaja rahul, et saatelõigus näidatakse tema poega. Vesti Dnja ei võimaldanud aga kaebajal vastulauset avaldada. Kaebaja leiab, et ajakirjanik sekkus tema eraellu, sest uuris välja tema lapse isiku ja edasise haridustee, kuigi see ei puutunud asjasse. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel on avaldatud ootamata ära linnaosast saabunud selgitusi. Artikli puhul on aga tegemist lastevanemate suhtumisega videosse. Kokkulepe: Pooled leppisid omavahel kokku. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab tõele mittevastavat infot ja fakte. Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja eksitavaks. Lisaks ei ole kaebaja rahul, et tema vastulauset ei avaldatud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud oma kommentaaris vastuväiteid esitada, kuna ei teadnud artikli sisu. Kaebaja peab loo juures olevat fotot eksitavaks. Artikli pealkirjas ja tekstis võistluse nimetamine „dopinguvõistluseks“ ja ausa spordi põhimõtetega vastuollu minevaks on Pressinõukogu arvates põhjendamatult hinnanguline ja halvustav. Pressinõukogu hinnangul ei ole foto lugejaid eksitav, vaid viitab sellele, et Narva haigla töötajad on varemgi protesteerinud. Pressinõukogu hinnangul oli artikkel konfliktist lasteaias ja linna haridusnõuniku võimalikust võimu kuritarvitamisest, mitte niivõrd konkreetsest lapsest. Pressinõukogu hinnangul ei oma kohtumaja nimi pildiallkirjas kogu artikli seisukohast olulist tähtsust ja seega ei eksita lugejaid. Kaebaja kohta ebatäpse info avaldamisel oleks pidanud leht avaldama kaebaja vastulause ning jätkama läbirääkimisi vastulause koostamisel, kuni on saavutatud vastastikku sobiv lahendus. Pressinõukogu hinnangul ei olnud ajakirjaniku tegevus korrektne, kui algul jäeti mulje, et pöördutakse vallavalitsuse poole tavakodanikuna. Pressinõukogule ei ole esitatud konkreetseid andmeid väidetavate ebaõigete faktide kohta kaebealuses artiklis. Kaebaja ei pea õigeks nimede avalikustamist ja leiab, et foto, loo pealkiri ja alapealkirjad on eksitavad. Kaebaja ei ole rahul, et leht talle sisuliselt sõna ei andnud. Pressinõukogu hinnangul on Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi kohta artiklis avaldatud mitmeid süüdistusi ja ta on loos kesksel kohal, kuid talle sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul on tegemist kolme inimese eraeluga, mida avalikkusel ei ole avaja teada. Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel. Samuti olid lähedased juhtunust alguses ise nõus ajakirjanikuga rääkima. Valla maine osas oleks pidanud Pressinõukogule kaebuse esitama valla ametlik esindaja. Kuigi artiklis oli ebatäpsus, tunnistas leht viga, avaldas kiiresti paranduse ja vabandas kaebaja ees. Artiklis on kaebaja seisukohta kajastatud. Pressinõukogu hinnangul oli teema kajastamiseks ülekaalukas avalik huvi, saatelõigus on palju erinevaid allikaid ja ka Martin Napale pakuti korduvalt sõna. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist veaga, mille väljaanne järgmisel päeval parandas. Väljaande huvi lasteaias toimunud politseiõppuse vastu oli põhjendatud, sest lastevanemate arvates oli laste tervis ohus. Pigem on tegemist Vjatšeslav Leedo hinnanguga. Lahendatud: Lahendatud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poolt: rikkumist pole. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Mikk Targo kohta süüdistust Eesti Autorite Ühingu raha kasutamises oma projektides ja seepärast oleks see pidanud sisaldama ka Mikk Targo kommentaari. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei ole esitatud süüdistuste kommenteerimiseks sõna antud. Materjalidest selgub, et ajakirjanik ei tutvustanud ennast ega andnud teada, et kogub materjali kohe ilmuva artikli jaoks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et kommentaari on kajastatud poolikult ja süüdistaja kommentaare pole kontrollitud. Sellele lausele ei ole mingit faktilist kinnitust ei artiklis ega juhtkirjas. märtsil ajateenija tulistamise kohta loo, siis on nad teema ja kampaania ise algatanud. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanik on võtnud endale ühe poole positsiooni, kuid see loob olukorrast moonutatud pildi. augusti telesaates Yana Toomi poolt öeldud lausega. Pressinõukogu hinnangul võtavad loo pealkiri, juhtlõik ja pildiallkiri sisu kokku. Pooled leppisid kokku Kokkulepe: Ajaleht avaldas kaebaja vastulause. Ka ei ole kaebaja väitnud, et artikli fookus oleks vale või mingil muul moel ekslik. Samuti ei ole valeväide see, et kaebaja läks kohtusse vallavalitsuse vastu. Pressinõukogu hinnangul luuakse kaebaja suhtes saates negatiivne kontekst ja jäetakse mulje, et ta võib olla blogija surmas süüdi. Kaebaja ei ole rahul, et talle pole sõna antud. Kaebaja hinnangul oleks ajakirjanik pidanud kontrollima info tõesust ja andma sõna osapooltele. Pressinõukogu hinnangul jätab artikli juures olev suur pilt vallavanemast lugejatele mulje, nagu oleks vallavanem kahtlustatav. Pressinõukogu arvates oli Jehoova tunnistajate kohta avaldatu puhul tegemist psühholoogi hinnanguga, mis tugines endiste Jehoova tunnistajate veebilehele ja Jehoova tunnistajate veebilehel avaldatule. Laenu saamine ilma sissetulekuta, laenutaotlused.

Vaike laen Estonii; kiirlaen ID kaardi tuvastamisel

. Samuti leiab kaebaja, et ajakirjanik ei ole kontrollinud info tõesust. Fotod on märgistatud ning on artikli sisuga seotud. Pressinõukogu hinnangul on artikkel olulisel määral keskendunud Karin Tammemägi persoonile ja esitab personaalseid süüdistusi tema käitumise kohta konkreetses koondamisjuhtumis, samas ei saanud ta neile isiklikult vastata.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Vahur Krafti kohta tõsiseid süüdistusi ja seega oleks leht pidanud kaebajale pakkuma võimalust kommentaariks. Kaebaja ei ole rahul, et ajakitri ei avaldanud tema vastulauset. Pressinõukogu hinnangul on mõlemad konflikti osapooled sõna saanud. Artikkel ei olnud nii päevakajaline, et selle oleks pidanud kaebaja kommentaarita avaldama. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust kommentaariks ja vastulauseks. Pressinõukogu leiab, et kaebaja on artiklis kõrvaltegelane ja ei ole konflikti osapool ning seetõttu ei olnud põhjust Svea Finance ASile sõna anda. Pressinõukogu hinnangul tegi ajakirjanik piisavalt pingutusi, et Greete Reinson kätte saada. vastu, mis näeb ette, et faktide ja tsitaatide parandamiseks tuleb anda võimalus vastulauseks. Pressinõukogu hinnangul peavad kliendid hange.ee keskkonda vahendajaks ja neil on õigus oma arvamus välja öelda. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema käest ei võetud kommentaari. : Leht avaldas paranduse ja kaebaja jäi sellega rahule. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht ühenduse vastulause avaldama, sest tegemist on artikliga, mis sisaldab tõsiseid süüdistusi ja hulga faktiväiteid. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja kirjast võimalik välja lugeda info avaldamise keeldu. Kaebaja ei ole rahul, et tema kommentaar avaldati luba küsimata. Kaebaja väitel kasutas leht korduvalt ja ilma loata karikaturist Gori tehtud Puusliku kujutist, mis oli vestekirjanik Eesav Edvard Puusliku märk. Kuna Hannes Raag on Mustamäe Keskuse OÜ juhatuse liige, siis pakuti tema kaudu sõna ka Mustamäe Keskusele. Pressinõukogu hinnangul on Anti Paapi süüdistatud oma töö tegemata jätmises, millega on politseiniku usaldusväärsus seatud küsimärgi alla ja mis on omakorda nii tõsine süüdistus, et vajanuks kaebaja kommentaari. Samuti on antud loo kontekstis muuseumi direktori usulise kuuluvuse rõhutamine. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lastekaitseametniku nime avaldamine põhjendatud. Samuti ei ole kaebaja rahul Tartus toimunud meeleavalduse kajastamise viisiga. Pressinõukogu leiab, et artikli põhjal ei ole võimalik last laiemas ringis tuvastada. Pressinõukogu hinnangul jätavad pealkiri, juhtlõik ja pildiallkiri mulje, et lahkumishüvitisega käis kaasas ka aastavanune auto, kuigi artiklis on öeldud, et kaebaja pidi selle eest maksma. Kaebaja ei ole rahul, et allikate usaldusväärsust ei kontrollitud ja et kõik osapooled ei saanud sõna. Pressinõukogu hinnangul sai Jaan Ärmus võimaluse süüdistuste kommenteerimiseks ning selguse huvides oleks võinud ta seda võimalust kasutada, mitte soovitada ajakirjanikul vaid äriregistri andmetega tutvumist. Pressinõukogu ei pea eksitavaks artikli pealkirja, vahepealkirju ega ka fotoallkirju, sest need tuginevad faktidele ja on seotud artikli sisuga. Kuna artikkel ilmus rubriigis „Häbipost” ja sisaldab Enn Rajasaare suhtes kriitilist fooni loovat keelekasutust, oleks pidanud artikkel sisaldama ka Enn Rajasaare kommentaari. Kuna uudises esitati CV Keskuse suhtes tõsiseid süüdistusi, oleks pidanud andma sõna ka CV Keskuse esindajale. Samuti pole kaebajale antud kommentaari võimalust. Lisaks on artiklis saanud osapooled võrdses mahus sõna ja teise poole esitatud süüdistustele vastata. Pressinõukogu hinnangul oli põhjendatud, et Reporter näitas vaatajatele Eigo Sõsteri keeldumist intervjuust. Kuigi kaebusest tuleb välja, et Vaike Markson ei soovinud Reporterile kommentaari anda, siis antud teema ei olnud avalikkuse seisukohast nii oluline, et see ilma teise osapoole kommentaarideta eetrisse lasta. Kaebaja leiab, et kirjas esitatud faktid on kontrollimata ja pole seepärast usaldusväärsed. Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel. aasta „Reporteris“ räägitut vaidlustanud ja seepärast puudus põhjus kaebaja kommentaari uuesti küsida. Pressinõukogu ei saa hinnata saates esinenud osapoolte väidete tõesust, ent saatejuht on võimaldanud mõlemal poolel oma seisukohad esitada.

Georg Linkov on artiklis saanud küll teistel teemadel sõna, kuid konkreetses võimuhaaramise süüdistuses mitte. Pressinõukogu hinnangul on lehe esikülje pealkiri eksitav, sest see ei toetu faktidele. Pressinõukogu hinnangul ei olnud Helir-Valdor Seederi saadetud materjali puhul tegemist sisuliselt vastulausega ja leht oleks võinud selle avaldamisest üldse keelduda. Lisaks informeeris ajakirjanik lehe väitel mõlemat, et soovib saada kontakti Valdeko Humalaga. Pressinõukogu hinnangul võib ajakirjandus nimetada talu „hirmu kantsiks“, sest seal leidsid aset vägivallatsemised.

Learn Estonian - Work in Estonia

. Pressinõukogu hinnangul ei olnud intervjuu nii päevakajaline, et selle avaldamisega oleks pidanud kiirustama ja allikale antud lubadust rikkuma. Lahendatud: ERRi meediaeetikanõunik tegi lahendi. Ajakirjanik andis kaebajale võimaluse teema kommenteerimiseks, kuid kaebaja piirdus lühivastustega ja ei selgitanud juhtunut. Pressinõukogu hinnangul avaldati artiklis kaebajate kohta ebatäpset infot ja loodi moonutatud seoseid fakte esitamata. Krediidi hoiu ühing, kinnisvara laenud. Kaebaja ei ole rahul artiklis avaldatud fotoga ja leiab, et lugu sisaldab valet. veebruaril vabanduse ja kaebaja leppis sellega. Pressinõukogu ei saa erinevate olukorra kirjelduste osas, mis on esitatud sõna sõna vastu, otsust langetada. Kaebaja peab artikli pealkirja süüdistavaks. Pressinõukogu hinnangul on artiklis mitmeid tõestamata väiteid. Lisaks ei ole alust kahelda allika väites, et metsa võeti maha ka küla rajamisel. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud oma seisukohad välja öelda. Pressinõukogu hinnangul sisaldab uudis toimetuse arvamust artikli viimases lõigus. Samuti on artiklis faktiviga. Kaebaja palub endaga seotud punkti eemaldamist online´ist. Kaebaja ei ole rahul, et eksitavat infot ei parandatud. Kaebaja leiab, et sellega on ajakirjanik rikkunud infoallikale antud lubadust. Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud sõna, kuigi saatelõik rääkis temast. Kaebaja hinnangul sisaldab artikkel ka ebaõigeid faktiväiteid. Pressinõukogu hinnangul on Elva linnapeale sõna antud formaalselt, sest sisulistele süüdistustele ei saanud ta vastata. Ta leiab, et artikkel sisaldab valeinfot ja -hinnanguid. Lisaks on kaebajat käsitletud mahukas artiklis põgusalt vaid kahes kohas ja neutraalselt. Pressinõukogu lähtub oma töös ajakirjanduseetika koodeksist. Lisaks sai kaebaja võimaluse oma seisukohtade ja kommentaaride avaldamiseks, kuid seda ta ei teinud. Pressinõukogu hinnangul on kaebuse esitaja mõistetud süüdi loo pealkirjas. Pressinõukogu hinnangul on väljaannetel õigus kirjutada kohtuotsustest ja kuna antud juhul oli tegemist kokkuleppemenetlusega ja kaebaja tunnistas end süüdi, siis ei ole eetikakoodeksit rikutud. Pressinõukogu ei tauni foto avaldamist kaebaja teadmata, sest pilt on tehtud avalikult territooriumilt. Artikli puhul on kirjeldatud seega kahte juhtumit, kuid sõna on antud EAÜle vaid ühe juhtumi osas. Kaebaja ei ole rahul, et toimetus ei muutnud artiklit peale ilmumist tema taotlusel anonüümseks. vastu, mis ütleb, et fotode allkirjad ja saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Kaebajad ei ole rahul, et avaldatud on andmeid tervisliku seisundi kohta ning neilt kommentaari ei küsitud

Märkused